Blogi pealkirjaks sai pandud ennatlikult Oandu-Ikla 2014. Märkamatult jõudis kätte aga 2015 ja viimane pingutus oli meil veel tegemata. Nimetagem seda tipu võtmiseks. Nagu mägironijad ikka. Leidsime sobiva aja 03.-04. jaanuaril, et viimane pingutus veel ära teha. Kui igalpool mujal Eestis oli lund külluses, siis meie viimastel kilomeetritel polnud seda üldse. Seega suusad ja tõukekelgud võis unustada.
Otsustasime, et "tipu võtmine" jääb teiseks päevaks ja tiirutame veidi ringi ning otsime põnevaid matkaradu Pärnumaal. Pole ennem ka siiakanti väga sattunud.
 |
| Metsavahi maja filmist "Laanetaguse suvi". |
Vaatasime ringi Nigula looduskaitsealal. Ilm oli väga tormine ja oht oli pehkinud kasepakkudega vastu pead saada. Puid oli maha kukkunud ikka väga palju. Meil läks õnneks.
 |
| Järv Nigula matkarajal |
Liikusime mööda laudradaja vaatasime tornist raba peale. Kuna laudrada läks järjest kehvemaks ja sama tegi ka ilm, siis liikusime tagasi, et otsida ööbimispaika aklimatiseerumiseks homseks.
 |
| Laiksaare metsaonn |
Laagripaigaks sai juba eelmisel etapil külastatud Laiksaare metsaonn. Onni ümbruses olevas ürgmetsas ka mõnus paari kilomeetrine matkarada-ring. Seekord küll veidike vesine aga selleeest põnev ja sobilik ka pereturismiks.
Siin väike video Laiksaarelt ja natuke muud ka:
Matkaonn seevastu mitte nii funktsionaalne. Alguses läks tükk aega, et kütmine tööle saada. Kuna seal on lahtine küttekolle sees, siis katuseäärtest mõeldus õhu juurdevool päris kenasti ei tööta ja ajab suitsu sisse. Eks ta oleneb ilmast ja mitmest muust pisiasjast. Lõpuks saime toa soojaks ja õdusa olemise sisse.
 |
| Osavate käte klubi |
Õhtul valmisid puust ka mõned vajalikud ja mitte nii vajalikud kunstiteosed. Heikki loobus puutööst ja valmistas selle asemel süüa ning tegi lõket. Minnes puudelõhkumisega vahepeal eriti hoogu. Ja mehi langes ka loogu. Õnneks kõik rahunes hommikuks.
 |
| Õhtusöök vast valminud kausis. |
 |
| Rõõmsad matkasellid |
|
|
|
|
 |
| Laiksaare elutuba |
Õhtu ja aklimatiseerumine kulgesid kenasti. Varsti oligi öö. Veidikene jahe ja tossune aga elasime üle.
Hommikul 04.01 pakkisime oma laagri kokku ja sõitsime Kabli looduskeskuse juurde, kus eelmine kord matk pooleli jäi, et võtta tipp ära. 18 kilomeetrine rännak mööda rannakülasid kuni Ikla piiripunktini välja.
 |
| Kabil loodusmaja talvel |
Kuna siin kulgeb RMK matkatee viimane ots mööda maanteed, siis niimoodi me kõndisimegi. Otsides teeäärest põnevusi.
 |
| Möödume Kabli linnujaamast, kus rõngastatud juba üle poole miljoni linnu. |
 |
| Mereteemaline bussipeatus |
Nii me siis astusime ja astusime. Vahepeal tuiskas ja vahepeal selgines. Möllav meri paremal ja rahustav männimets vasakul.
 |
| Otsetee |
 |
| Peaaegu tehtud |
Kuni lõpuni jäi veel 1 kilomeeter.
 |
| Sammaldunud aed. |
Peagi oligi meil Läti vastas ja minna ei olnud enam kuhugi. Võtsime välja oma priimuse ja tegime piiriäärse katusealuses viimase supi ja kohvi. Ats läks liinibussile, et tuua meie auto ära. Kartsime, et unetu öö tõttu jääb ta bussis magama ja sõidab Pärnusse aga võta näpust. Tema kohusetundliku inimesena väljus bussist juba üks peatus varem ja pidi veel 2 km autoni kõndima.
Selline see Oandu-Ikla meie jaoks siis oli. Jalgsi 60 kilomeetrit ja jalgrattaga 310. Laias laastus. Ja ega niimoodi tunubki mõistlik.
Nüüd peab pead murdma, et uutele radadele minna.
Aitähh headele sõpradele, asendamatutele matkakaaslastele Heikkile ja Atsile!
 |
| Tehtud |
