Esimene etapp Oandu - Kalmeoja

  

Viimasel matkal sõpradega, tekkis idee enda matkadesse rohkem väljakutset ja süsteemi luua. Mis saaks olla rohkem planeeritud kui "mööda nööri" või noh mööda mahamärgitud rada käimine. Valisime viimasel ajal palju jutuks olnud RMK OANDU-IKLA matkaraja. Ja võtsime plaani selle aastal 2014 sobivatel nädalavahetustel läbi käia. 

Mõned tingimused:

- Liigume suunal Oandu-Ikla

- Matk on alati vähemalt kahepäevane ehk siis sisaldab ööbimist

- Meie 3kesi peame alati osalema, liitujad on lihtsalt boonuseks.

- Ega vist rohkem ei olnudki.

Alustasime 01. märtsil 2014 Oandu Looduskeskuse juurest rännakut Kalmeoja Puhkekohani (40km) (http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/16437) . Seekord jalgsi. Ja loomulikult ikka kahe päevaga. Mõte oli kasutada tõukekelkusid aga nagu näha juuresolevalt pildilt, oleks see suurt jõudu nõudnud. Kuigi metsavahel oli kohati täitsa korralikke lõikusid, kus kelgutada oleks saanud.

Matkasellid on valmis esimeseks retkeks. Oandust Nõmmeveski telkimisalale. Teekonna pikkus 26km.  http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark/1722

Heikki

Ats

Andres

 Samal päeval hoiatati meid, et rajal on liikumas suured rahvamassid. Nimelt toimus suur rahvamatk Võsult Oandusse. Kahjuks ei näinud me mitte ühtegi matkajat. Ei esimesel ega ka viimasel päeval.

Paljudel puudel oli Mõigu KEKi logo.

Üldiselt suutsime koguaeg jälgida rajamärgistust aga juhtus muidugi paar korda, kus suures jutuhoos jalutasime vales suunas. Õnneks olime varustatud ka GPSi ja kaardiga. Niiet kõik sai korda.

Rajamärgistus, mis igale matkasellile erinevat sümbolit  meenutas.

Kuni Võsu telkimisalani kulges tee mööda männimetsi ja sai kõndida kolmekesi kõrvuti. Võsu telkimisalal tegime lõunapausi. Ala oli kauni jõeääres ja kenasti hooldatud. Kahjuks natukene liiga avatud ja tuuline.

Matkasellid leiba luusse laskmas

Läbitud oli 9 kilomeetrit ja jõudu veel küll. Nüüd võtsime jälle suuna Nõmmveski poole.

Kuueristi puhkekoht

Tee kulges ikka mööda männimetsi niiakugele kui silm ulatus. Ja jalad hakkasid vaikselt tunda andma. Peatusime Kuueristi puhkekohas. Aga peale peatust olid jalad veel valusamad. Kulus paar kilomeetrit, et ennast jälle käima saada. Ilm oli suurepärane.

Teele jäi ka muistne mantelkorsten

Peale Kuueristit viis tee meid ka külavahele. Lisaks küladele tutvusime ka kivikalmedega Võhma küla lähistel. Mingis kivihunnikus möllasid ka külalapsed koeraga. 

Mida lähemale Nõmmeveskile jõudsime seda põnevamaks rada läks. Aga jalad lõid korralikult juba tuld.

Valgejõe kõrged kaldad on lausa võrratud

Peale u 7 tunnist ja 26 kilomeetri pikkust rännakut jõudsime Nõmmveskisse. Jalad olid ikka päris haiged ja mõned muud kohad ka. Siiski tuli üles panna telk ja teha õhtusöök. 

Väike ahjuküttega jaotelk

Kaevurid teevad sööki

Peaaegu valmis

 Õnneks on päris kaua valge. Suutsime oma laagritegevused peaaegu valges ära toimetada. Jah söögitegemine jäi pealamide valgusesse paraku. Tundub, et laagrikoht on ka üsna populaarne. Näiteks ei olnud selles puukuuris mitte ühtegi halgu. Olid paar vettinud lepanotti.Toiduvalmistamiseks saime mõned mahakukkunud kuuseroikad. Telgiahju puud olid kaasas. Seekord vanasõna "puid metsa kaasa ei võeta" ei kehtinud.

Väike retsept ka:
5 kartulit
4 porgandit
üks känakas suitsupeekonit
2 suurt sibult
1 purk herneste ja maisiga

Kogu see värk pannile ja siis pärast kõhtu.

Telgis vaatasime telefonist veidi Eesti Laulu ka (põhiliselt Vanamehe vahepalu) ja noh uni tuli ikka kolinal.

Teisel päeval olid jalad juba täitsa normis. Pärast hommikusööki ja asjade pakkimist tegime veel logistilise meistertriki. Ehk siis sõitsime autoga Oandusse, võtsime teise auto ja viisime selle lõppunkti Kalmeojale ja siis sõitsime tagasi Nõmmveskile, et oma teekonda õigest kohast jätkata:)

2. päeva algus. Lõpuni 14 kilomeetrit.

Tänase raja maastik oli kõvasti huvitavam. Rada kulges männimetsa all üles alla. Vahepeal tekkis tunne, et oleme kuskil Soome rahvuspargis. Kanjonid olid väga sügavad. Nende põhjas voolas selge veega oja. Iga kord, kui laskusime orgu tekkis tahtmine hakata kulda sõeluma. Teised arvasi, et seda siin kindlasti ei leidu. Aga äkki siiski.

Erinevad kihid meie maast

Lõpuks hakkasid jalad jälle endast märku andma ja viimased kilomeetrid läksid küllaltki visalt. Kui eile oli ilus päiksepaisteline ilm, siis täna sadas lund, vihma ja erinevaid vahepealseid variante, mille nimetuseks eskimodel 16 sõna pidi olema. Igaljuhul niiskus ronis igale poole.

Viimane peatus enne lõppu. Kohalik postimaja.

Kalmeojale jõudes tegime lõpetuseks suppi ja leppisime kokku ka järgmise matka aja ja lõigu pikkuse. See tuleb veidi lühem ja vb kasutame esimeseks lõiguks jalgrattaid. Nüüd taastuma.